Discussions on terminology
Discussions on resources
Other discussions
Discussions on User Interface
EuroTermBank Tools
Articles about Terminology
|
|
| Kas "set" on kogum või komplekt? |
|---|
| Kas "set" on kogum või komplekt? |
| Kas set on kogum või komplekt |
|---|
valli@tilde.ee
01.03.2010 14:44:05
MS-is olid tõlke set ehk komplekt eelistamise kaalutlused järgmised:
ÕS ütleb, et komplekt on täielik kogum ühtekuuluvaid esemeid. Mööbli komplekt, pesu komplekt, tööriista komplekt, elutoa komplekt, imiku komplekt, täis komplekt, varu komplekt.
Minu arusaamist mööda tähendab see seda, et ükski komplekti osa pole sinna sattunud juhuslikult, vaid kasutaja või administraator või programmi autor (kui piirduda IT-kontekstiga) on kõik komplekti elemendid/üksused selge pea ja täie vastutustundega sellesse komplekti valinud. Näiteks: sätete komplekt, õiguste komplekt, käskude komplekt jne.
Kogumi kohta ütleb ÕS, et see on kompleks, teatav hulk esemeid v nähtusi ühtse rühma v tervikuna. ▪ Õisik on õite kogum. Nähtuste, tunnuste, omaduste kogum. Mäda kogum MED. Statistikas: üldkogum, osakogum on aga palju suvalisem hulk/kooslus, kus on suht suur roll juhuslikkusel või kumulatiivsusel: näiteks suvaline linnuparv on kindlasti kogum, mitte komplekt; töömees läheb poodi ostma tööriistakomplekti, aga aja jooksul võib tal olla kogunenud tööriistade kogum, mis võib koosneda komplektidest, kuid ei pruugi. IT-kontekstis võib võtta näiteks andmebaasi, kuhu kuulub mingi andmekogum, mida mingite laiemate kriteeriumide järgi filtreerides saame mingid väiksemad andmekogumid, mis võivad teatud tingimustel moodustada ühtlasi ka komplekti, aga ei pruugi.
|
| Turbesõnavarast |
|---|
valli@tilde.ee
01.03.2010 15:04:40
Uurisin natuke eestikeelseid IT-turbematerjale. Tuli välja, et üht-teist on justnagu standardiks kehtestatud, aga samas on need materjalid korrastamist vajavad. Süsteemitult läbisegi turvad ja turbed, meie kasutatav haavatavused on seal nõrkused jne.
1. Vello Hanson on kunagi IT-turbe teemalise raamatu ühe autorina keeleliselt üsna korrektse süsteemi paika pannud
Raamat Turvarisk
Infosüsteemide turve 1. Turvarisk
Vello Hanson, Märt Laur, Monika Oit, Kristjan Alliksoo
Cybernetica, 2009.
vt: http://www.cyber.ee/cms-et/teadusarendu ... -turvarisk
2. Teine IT-turbesõnavara sisaldav allikas on nn ISKE-standardi rakendusjuhend, mida tutvustatakse siin:
http://www.riso.ee/et/pub/2006it/docs/5.4.htm
ISKE (http://www.ria.ee/iske/) on infosüsteemide kolmeastmeline etalonturbe süsteem. ISKE väljatöötamisel ja arendamisel on aluseks võetud Saksamaa BSI (saksa k. Bundesamt für Sicherheit in der Informationstechnik; inglise k. Federal Office for Information Security) poolt avaldatav infoturbe standard - IT Baseline Protection Manual (saksa k. IT-Grundschutz Handbuch).
ISKE rakendamise eesmärgiks on tagada infosüsteemides töödeldavatele andmetele ja nendega seotud infovarale piisava tasemega turvalisus. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. augusti 2004. a määrusele nr 273 Infosüsteemide turvameetmete süsteemi kehtestamine on ISKE kohustuslik riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogude pidajatele. ISKEt saavad kasutada ka äriettevõtted oma IT varade turvalisuse tagamiseks. ISKE rakendusjuhendi esimene versioon valmis 2003 aasta oktoobrikuus. ISKEs on kirjeldatud kolm turbeastet – madal (L), keskmine (M) ja kõrge (H). Vastav turbeaste määratakse andmetele turvaklasside (turvaosaklasside) määramise kaudu.
ISKE rakendusjuhendi versioonis 2.1 on katalooge ja turvaspetsifikatsioone BSI juhendi uusima saksakeelse versiooni (detsember 2005) põhjal muudetud ja täiendatud vastavalt BSI alussüsteemis tehtud muudatustele ja täiendustele.
ISKE rakendusjuhendi lisades on toodud mitmete ohtude ja turvameetmete lühiselgitused. Siinkohal tuleb aga märkida, et nimetatud lisad on eelkõige teatmelised ning koosnevad konspektidest, mis ei ole mõeldud lõppkasutajate tegevusjuhendiks, vaid mõningate ohtude ja turvameetmete katalooginimetuste sisu selgitamiseks. Need konspektid ei asenda BSI juhendi kataloogide täisteksti ja neid ei saa käsitleda kataloogide tõlkena. Ohust või turvameetmest täieliku ülevaate saamiseks tuleb ISKE rakendajail lugeda BSI juhendi algtekste.
3. Loomulikult ei saa maha kanda ka IT-terministandardit ja muid sellega külgnevaid standardeid, ehkki ka seal on palju asju ammu vananenud ja parandamata ning kõige uuemad terminid puuduvad sealt hoopiski. Mäletatavasti on need standardid pisikeste eraldi vihikukena välja antud, samas on neist vihikukestest kaunis raske vajalikke asju üles leida
Internetis leidub veel veebileht Arvutikaitse.ee, mis kohati tekitab oma terminitega segadust veel juurdegi. Näiteks on neil kasutusel salasõnad, Windowsi turvakeskus, infoturvalisus jne. Lisatud on ka sõnastiku link: http://kiisu.eki.ee/, mis siiski paistab põhinevat taas üldisemal EKI inglise-eesti sõnastiku toorandmebaasil, mitte ei sisalda spetsiifilist turbeterminoloogiat. Näiteks malicious (software) on seal endiselt pahatahtlik, kuid MS-is on nüüd kinnitatud hoopis ründe(tark)vara. Terminit malware aga ei leia sellest sõnastikust üldse.
5. Krüptoloogialinke ja -allikaid: http://web.zone.ee/krupto/
|
To take part in discussions, you should login into ETB system.
|